Eho kuatia retepýpe

Suindá mbatará

Vikipetãmegua
 
Suindá Mbatará
Tekovekuaaty ñemohenda
Tavetã: Mymba
Pehẽ'a: Chordata
Jueheguasã: Guyra
Tekovety: Strigiformes
Juehepehẽ: Strigidae
Jueheguaty: Strix
Juehegua: S. rufipes
Omboherokõiva
Strix rufipes
King, 1828
Tenda oĩva
[editar datos en Wikidata]

Upe Suindá Mbatará, (térakuéra karaiñe'ẽme: Concón, coo, lechuza bataraz austral, cárabo bataraz); (Strix rufipes) ha'e peteĩ guyra urukure'a jehegua ojehechavéva umi ka'aguy oñembopy’ajuva Chíle ha Arahentína pegua. Umi kakuaakuéra ohupyty peteĩ pukukue 38 cm. Ikarukuéra oñemopyendave oñapi'ũva rehe, ha avei tymbachu’ikuéra ha tejutara reheve. [1]

Kóva oguereko peteĩ tuichakue jepigua, umi 33 cm guive 38 cm peve ha ohupyty jepi umi 350 g pohyikue. Iñaká apu'a ha ndoguereko'i umi nambi guasu iñakame, oguereko umi tova apu'a pytã, tyvyta morotĩ, hesa yvysa'yhũ Hete yvate sa'y yvysa'y-pytã'iju-hũ ha ikytarysýi po'i sa'y narã potava. Hete iguýpegua katu morotĩ paite pota ha heta ikytarysýi . Hetyma hague memete.

Suindá mbatará oguereko mokõi jeheguaguy, ha'eva umi Strix Rufipes Rufipes ha Strix Rufipes Sanborni, ko ipahagua ojekuaáva ojetopa hague peteĩ añóite. Yma oje'e upe Cháko suindá ha'ehá avei peteĩ jeheguaguy kóva pegua, jepemo uperire oñemboambue ojohegui, jepemo ko'ãvapy hague ndojejoguái guasu, heteme ha ipurahéipe.

Chílepe oikóve Santiago guive, Tata Yvy peve. Arahentínape katu ojehecha umi tetãmininguéra Chuvut, Neukén, Ysyry Hũ, Sálta ha Tata Yvy.[2] Upe peteĩmi jeheguaguy Strix rufipes Sanborni rehegua ojejuhúva ojetopa upe Chíloe ypa'ũme, upe mbyte-ñemby gotyo yryke Chíle pegua. Ko jehegua oikóve umi ka'aguy peteĩhame he'õvape ha heta iñanavapea, avei ikatu ojetopa umi ka'aguy mokõiháme. Ko'ãva oikove umi 2000m y ári térã hetave.

Suindá Mbatará ra'y
  1. «Archive copy». Archivado desde el original, el 2016-03-04. Ojehechákuri árape: 2025-04-27.
  2. Sistema de Información sobre Biodiversidad. «Strix rufipes» (en español). Ojehechákuri árape: 29 de octubre de 2011.