Zika Akãnundu

Vikipetãmegua
Zika Akãnundu
Zika AkãnunduMbita'i Zika Akãnundu rehegua
Zika AkãnunduMbita'i Zika Akãnundu rehegua
Mbita'i Zika Akãnundu rehegua
Oñemohendaháicha
ICD/CIM-10U06.9, code change from 21 December 2015 U06.9, code change from 21 December 2015
ICD/CIM-9066.3 066.3
DiseasesDB36480
MedlinePlus007666
MeSHD000071243

Zika Akãnundu (ojeikuaáva avei Zika mymbachu'ĩ ñarõ mba'asýicha) ha'e peteĩ mba'asy oikóva upe Zika mymbachu'ĩ ñarõgui.[1] Tuichaháicha, ndohechaukái mba'asyapypẽ; ohechaukahápe katu naimbaretéi jepi ha ojogua Dengue Akãnundúme.[1][2] Umi mba'asyapypẽ apytépe oĩ: akãnundu, tesapytã, kangue joajuharasy, akãrasy ha mbita’i marã-akytã.[1][3][4] Mba'asyapypẽ hi'are jepi pokõi ára pevénte.[3] Upe mba'asy ndojukái ñepyrũrãme.[2] Ko pámo oñembojoaju upe Guillain–Barré mba'asy rechaukaha (GBS, inglés-pe oñemombykyháicha) rehe.[2]

Zika Akãnundu oñemosarambive ñati’ũ su’upy rupive; upe ñati’ũ ha’e Aedes lajagua.[3] Ikatu avei ko mba'asy oñemosarambíva poreno rupive ohasa kuimba'égui umi oporenóvape; avei ikatu oñemosarambi tuguy ñemondo rupive.[5][3] Umi hyeguasúva hasýrõ ikatu ombohasa avei imembýpe; ko mba'asy oñembojoaju avei membykua ha akã'i rehe.[1][6] Ikatu oñehesa'ỹijo ko mba'asy ojetopárõ Zika mymbachu'ĩ ñarõ ARN umi hasýva ruguy, ty térã rendýpe.[1][3]

Ojehapejoko hag̃ua, oñemomichĩva'erã ñati'ũ su'upy umi tenda oñemosarambiháme upe mba'asy, ha avei ojeipurukuaava'erã mombaryryru.[3][5] Oñemboyke hag̃ua ñati'ũ su'upy ikatu ojeipuru vícho mondyiha, tete aho’iha,ñati'ũ jokoha ha oñemboypava’erã yno’õ oñemoñaháme ñati’ũ.[1] Ndaipóri mba'asymombiaha oiko porãva.[3] Pohãnoharanguéra omomarandu umi kuñanguéra oikóva umi tenda oñemosarambiháme Zika 2015-2016-me ani hag̃ua hyeguasu, ha umi hyeguasúvape omomarandu ani hag̃ua oho ko'ã tenda rupi.[3][7] Ndaipórirõ jepe peteĩ ñepohãnopuku poravopyréva, Paracetamol (Acetaminofén) ikatu iporã mba’asyapypẽme g̃uarã.[3] Natekotevẽi jepi ojegueraha umi hasýva tasyópe.[2]

Pe mymbachu'ĩ ñarõ oguerúva ko mba'asy oñemoha'eño kuri 1947-me.[8] Upe ñemosarambi ñepyrũgua oñemboguapyva'ekue kuatiápe tapicha apytépe oiko kuri 2007-me, Estados Federados de Micronesia-me.[3] Ko jasyteĩ, 2016 jave, pe mba’asy oñemosarambíma 20 tenda América-gua rupi.[3] Avei ojeikuaa oikohague África, Asia ha Pacífico-pe.[1] Oikohaguére peteĩ ñemosarambi Brasil-pe 2015 jave, upe Tesãi Arapygua Atyguasu oikuaauka upéva ha'eha peteĩ Pavẽgua Tesãi Purupya'erã Oipy'apýva Pytaguarekóvape jasykõi, 2016-me.[9]

Mandu'apy[jehaijey | emoambue kuatia reñoiha]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "Zika virus." World Health Organization: January 2016. Nuoroda tikrinta 3 February 2016.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Factsheet for health professionals." Zika virus infection. European Centre for Disease Prevention and Control. Nuoroda tikrinta 22 December 2015.
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 Zika Virus: Rapid Spread in the Western Hemisphere“. Annals of Internal Medicine (2016). DOI:10.7326/M16-0150. ISSN 0003-4819. 
  4. Musso, D.. „Rapid spread of emerging Zika virus in the Pacific area“. Clinical Microbiology and Infection, 20 (10), O595–6 (2014). DOI:10.1111/1469-0691.12707. PMID 24909208. 
  5. 5,0 5,1 „Update: Interim Guidance for Prevention of Sexual Transmission of Zika Virus — United States, 2016“. MMWR. Morbidity and Mortality Weekly Report, 65 (12), 323–325 (1 April 2016). DOI:10.15585/mmwr.mm6512e3. PMID 27032078. 
  6. Zika fever and congenital Zika syndrome: An unexpected emerging arboviral disease“. Journal of Infection (2016). DOI:10.1016/j.jinf.2016.02.011. ISSN 01634453. PMID 26940504. 
  7. «Brazil warns against pregnancy due to spreading virus», CNN, 24 December 2015. Ojehechákuri árape: 24 December 2015.
  8. „Genetic Characterization of Zika Virus Strains: Geographic Expansion of the Asian Lineage“. PLoS Neglected Tropical Diseases, 6 (2), e1477 (2012). DOI:10.1371/journal.pntd.0001477. ISSN 1935-2735. PMID 22389730. 
  9. "WHO Director-General summarizes the outcome of the Emergency Committee regarding clusters of microcephaly and Guillain-Barré syndrome." Media Centre. World Health Organization: 1 February 2016. Nuoroda tikrinta 3 February 2016.