Ka'atĩnga

Vikipetãmegua
Ka'atĩnga, Paranambuka, Pindorama.
Yvytyrysýi Diamantina
Yvytyrysýi Kapi'yva

Ka'atĩnga (poytugañe'ẽme: Caatinga) ha'e peteĩ tekoha guasu oĩmbáva Pindorama retãme, ha'e mante upe tekoha oĩnteva ku tetãme ha péva he'ise haimete opa mba'e oikóva Ka'atĩngame ndojejuhu ambue rendápe. Héra ou umi ka'a ha yvyra sa'y, imorotĩ ára tini aja: haimete opa ka'avo hoguekúi ha yvyra ropyta oñemorotĩ. Ka'atĩnga apekue ha'e 850.000 km², amo 10% opaite Pindorama rendágui, ha oike ipype heta tetãvore térã ipehẽ, upe Paraíba, Piauí, Ceará, Rio Grande do Norte, Maranhão, Pernambuco, Alagoas, Sergipe, Bahia ha pehẽngue yvate Minas Gerais pegua.

Ka'atĩnga ojogua niko upe Cháko (Argentina - Paraguái - Volívia), hákatu ka'atĩnga oguereko mymba ha ka'avo ambuéva. Oguereko yvýre heta ka'ape, yvyramáta michĩ, tuna, yvyra ropyta anambusu ha heta kapiatĩ. Uvéi, ka'atĩnga ka'aty oñemoambue tenda tendáre, upe tenda hérava "agreste" yvyramáta yvateve ha ojogua upe ka'a Atlántiko pegua,[1] ha upe tenda hérava Kurimátahũ ka'ape kã ha kapiatĩ, oguereko heta ñu guasu avei.[2]

Ka'atĩnga ijerére ojejuhu upe Mbokajaty guasu Maranhão pegua yvate kuarahyreike gotyo, umi ka'aguy kã Atlántiko pegua ha ñu guasu Cerrado kuarahyreike ha ñemby kuarahyreike gotyo, Ka'aguy guasu Atlántiko pegua kuarahyresẽ gotyo ha upe Paraguasu Atlántiko yvate ha yvate kuarahyresẽ ngotyo.

Ka'atinga niko hi'ára tini, máva pokã oikove upépe, hi'y sa'i ha hembi'u michĩ. Upe ára 28 jasyrundy oñemboarete Ka'atĩnga Ára, oñeñangareko hag̃ua ha oñemombarete upe yvy.

Ka'a[jehaijey | emoambue kuatia reñoiha]

Ka'a ha yvyra okakuaáva Ka'atĩngame.
Ka'atĩnga rendakue Pindorama retãme.

Opaite ñana ha ka'avo oiko ka'atĩnga okakuaa ára tini aja. Ojeikuaa tee oime amo 1000 ka'avo juehegua, hákatu oĩ umíva he'i ikatu oĩ amo 2000 térã 3000 ka'avo.

Ka'atĩngame ojejuhu heta yvyramáta hi'a porã, tuna, mbokajaty ha yvyramáta michĩ ha hatĩ. Umi yvyramáta oikokuaa ára tini aja ha oñemorotĩ. Oĩ avei ka'aguy guasu, upe tendápe okyvéva, upe ka'aguy ojoguami upe ka'aguy Atlántiko pegua, oguereko yvyramáta hovyũmi porã, ojejuhu mburukuja, pekĩ'a, akaju, akaju'i, aratikũ ha heta yva ambuéva ojeipurúva ñemongarúpe ha tembi'uteeépe.

Mymba[jehaijey | emoambue kuatia reñoiha]

Heta mymba oikove Ka'atĩngame, ojeikuaa amo 45 mymba ypegua juehegua, 95 mymba otyryrýva juehegua, 975 guyra, 148 mymba okambúva juehegua ha 240 pira juehegua. Ára ha ára oñehesa'ỹijo porãve ku tendápe ha ojejuhu mymba juehegua pyahu, péva he'ise oñemomaranduve va'erã ku tendáre.

Ka'atĩngape oikove araka hovy, ikatúva ndoikovéima. Mymba ambuéva oikove upépe ha'e kururu, pykasu, akuti, jaguane, apere'a, guasuvira, tatu, ka'i michĩ, ha heta ambuéva.

Ñembyái[jehaijey | emoambue kuatia reñoiha]

Yvypóra niko hetaiterei omoambue ka'atĩnga, yvy guasu oipuru oguereko hag̃ua vaka aty ha ñemitỹ, ára ha ára oñekytĩ yvyra ha ka'a. Upe Tekoha Montenondeha Pindorama pegua he'i amo 53,62% ka'a tee ka'atĩnga rehegua opyta ko'ãga. Umi mokõi tetãvore oñembyaivéva ha'e Bahia ha Ceará, oguerekógui heta mba'eapopyha oipurúva mba'epy oúva ka'atĩnga pegua.

Upévare, heta mymba ha ka'avo ikatu ndoikovéima, yvyramáta hi'áva oñeñangareko ko'ãga, mymba okambúva ha tymbachu'i avei, jaguarete ha kapi'yva, araka ha eiru ka'aguy pegua, oñeñangareko va'erã.

Ava rembiapo ha ñemitỹ[jehaijey | emoambue kuatia reñoiha]

Umi mboriahuvéva Pindorama pegua oikove ka'atĩngame. Amo 60 sua tekove kuéra omba'apo ha oikove upépe. Ipirapire ou ñemitỹ megua, tekove kuéra oipuru yvy oñemitỹ hag̃ua ka'avo, mandi'o ha avati, oĩ avei heta tekove omba'apo yvyra ñekytĩme.

Oĩ avei ka'atĩnga yvy porã, upéva ojeipuru oñemitỹ hag̃ua yvyramáta hi'áva. Opaite yvy ysyry Parapitĩnga rembe'ýre ojeipuru ñemitỹme, ha ko'ã yvy ha'e porãvéva ojapo hag̃ua kokue guasu ha temitỹ porã, oñemitỹ Parapitĩnga rembe'ýre úva, yva mamõ ha yva merõ.

Yvypóra oipuru heta avei ko'ã yvýpe omoĩ hag̃ua mymba aty, kavara ha vaka, ha upévare heta ka'atĩnga yvyramáta oñeity va'erã ojapo hag̃ua ñu guasu kapi'i.

Mandu'apy[jehaijey | emoambue kuatia reñoiha]

  1. Leite, M. (2001): Brasil. Paisagens Naturais, São Paulo:Editora Ática
  2. Cortez et al, 2007: Caatinga. Editora Harbra

Arandukapurupyre[jehaijey | emoambue kuatia reñoiha]

Joaju[jehaijey | emoambue kuatia reñoiha]